Teadaanne
erinevus-spordi-ja-spordikihlveo-vahel

Erinevus spordi ja spordikihlveo vahel

Erinevus spordi ja spordikihlveo vahel

Üks levinumaid eksimusi kihlvedude sõlmimisel on spordialaste eriteadmiste segiajamine spordikihlvedude alase asjatundlikkusega. Seda viga illustreerib asjaolu, et paljudest endistest sporditähtedest on saanud kihlveonõustajad või isehakanud eksperdid, ja kirjeldab hästi väljend ”toorpuidueksitus” (”Green Lumber Fallacy”).

Üks kõigi aegade edukamaid toorpuidu – mis kujutab endast värskelt lõigatud puitu – ostu ja müügiga tegelenud kaupmehi ei teadnud tegelikult üldse, millega ta kaupleb. Ta veetis kogu oma toorpuidualase karjääri uskudes, et see on lihtsalt roheliseks värvitud puit (”green” on tõlkes roheline), aga mitte värskelt mahavõetud puud.

Termini ”toorpuidueksitus” lõi Nassim Nicholas Taleb oma hiljutises raamatus ”Antifragile”, kus ta kirjeldas ka teist sarnast situatsiooni: üliedukat Šveitsi frankidega kaubitsejat, kelle võimetus Šveitsi kaardil üles leida ei takistanud tal selle riigi valuutaga kaubeldes raha teha.

Kuidas siis inimesed, kes ei tea millega nad kauplevad, edu saavutavad? Ja kuidas on see seotud kihlvedudega?

Need kaks – ja veel paljud inimesed – lihtsalt mõistavad riski. See on midagi, millest teised inimesed – isegi need, kellel on laialdased teadmised toorpuidust ja Kesk-Euroopa riigist – aru ei saa.

Kuigi ilmselgelt on parimaks variandiks nii turu kui ka riski tundmine, on eluliselt oluline meeles pidada, et riskist arusaamine on sama tähtis, kui mitte tähtsam, kui spordi enda tundmine.
See vastandub ettekujutusele, mille me saame suvalise üleriigilise ajalehe tagaküljelt, kust võime tõenäoliselt kergesti leida endiste sportlaste poolt kirjutatava nõuandeveeru. On arusaadav, et panustajad hindavad näiteks endise jalgpalluri arvamust jalgpallikihlveo kohta, kuid pidage meeles: jalgpall ja jalgapallikihlveod on kaks täiesti erinevat ala.

Riski tunnustamine ja rakendamine

Taleb võis küll anda toorpuidueksitusele selle nime, kuid teooria leiame me mujalt. Näiteks keskendub Michael Lewis oma mõjukas raamatus Moneyball ideele, et pesapalliliiga MLB siseringi rohkem kui sajandi jooksul kogutud kollektiivne tarkus põhines vigasel subjektiivsel analüüsil ja selle asemel osutuks efektiivsemaks vähestele fundamentaalsetele võtmeparameetritele keskenduv analüütilisem lähenemine.
Moneyballi lähenemise on omaks võtnud mitmed Inglise Premier League meeskonnajuhid, esitades väljakutse vanakooli tugevalt subjektiivsele lähenemisele, mida on väga keeruline arvuliselt väljendada ja mida sageli hägustab inimeste kalduvus enda ideedele kinnitust otsida.

Kõigil seda lugevatel panustajatel on edukaks spordikihlvedudes osalemiseks tähtis teada järgmist:

  • Üksnes see, et kellelgi on üksikasjalikud teadmised spordiala kohta või vastav kogemus, ei tähenda, et tal on vajalikud teadmised edukaks panustamiseks tulemuste peale sellel spordialal.
  • Teleesinejad/ajakirjanikud/nõuandjad armastavad narratiivi, lugu, mis kirjeldab kenasti näiteks meeskonna vormilangust, ja eriti meeldib neile lugusid ümber teha, kui asi peaks liikuma täiesti ootamatus suunas (nagu elus sageli ette tuleb).
  •  Sa peaksid endalt küsima – kas arvad, et kuna tead midagi golfi kohta, võid sa enesekindlalt golfitulemuste peale kihla vedama hakata?

Muidugi ei väida keegi, et spordialased teadmised on spordikihlvedude jaoks täiesti ebaolulised või väärtusetud, kuid massimeedia kaldub viitama teleesinejatele kui ennustuspetsialistidele, kuigi nende tegelik spetsialiseerumine (nagu oli lugu toorpuiduga) näitab üldiselt seda, et nad on harva sobivad hindama riski või tegema ennustusi, mida sa peaks järgima oma raskelt teenitud raha panustamisel.