Spordiennustus Spordiennustamine, jalgpallile panustamine – Spordiennustus
Samal teemal
Miks peaks panustajad heuristikast aru saama?
Hasartmängijad teevad sageli panuseid emotsioonist või kõhutundest lähtudes. Kahjuks on su kõht palju irratsionaalsem, kui sa oodata oskaksid, kuna lähtub valmis rusikareeglitest – mida psühholoogias tuntakse heuristikana – mis võivad osutuda eduka panustamise jaoks ebasobivateks instrumentideks.
Selleks, et me tugineme heuristikale, on väga hea põhjus – evolutsioon. Keerulisi, elu ohtuseadvaid probleeme kohates polnud meie kaugetel esivanematel aega olukorda kaaluda ja nii arenesidki välja kiirmeetodid. Need, mis töötasid, anti edasi järgmistele põlvkondadele ja me tugineme ikka veel nendele, sageli ka siis, kui seda tegema ei peaks.
Sissejuhatus üldisesse heuristikasse
Ankurdamine
Ankurdamine mõjutab inimeste võimet hinnata teatud kindlat liiki asjade kõige tõenäolisemat arvu või kõige tõenäolisemat väärtust reas.
Näide: Grupil palutakse hinnata, kui suur on Aafrika riikide protsent ÜRO-s. Enne vastamist näevad grupi liikmed juhuslikku protsessi, mille tulemuseks on üks arv (ankur), ja neilt küsitakse, kas Aafrika riikide protsent on sellest ankrust suurem või väiksem. Seejärel saavad nad ise hinnata Aafrika riikide tegelikku protsenti ÜRO-s. Antavad hinnangud järgivad ankrut, kuigi osalejad teavad, et see on juhuslik suurus.
Ilma seda mõistmata ankurdavad üksikisikud oma hinnangu täiesti meelevaldse punkti külge. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et ankur võetakse tööhüpoteesiks, lähtepunktiks, millest inimene ei taha liiga kaugele eemalduda.
Seda nähtust kasutatakse laialdaselt turunduses ja see on väga oluline kihlvedude seisukohalt. Panustajad peaks olema võimelised ära tundma ankruid kihlvedude kirjeldustes ja mõistma, kuidas händikäpid ja nende suurused mõjutavad meie hinnanguid, ilma et me sellest ise arugi saaksime.
Kättesaadavuse viga
Kättesaadavuse viga väljendab inimeste kalduvust omistada suuremat tähtsust sündmustele, mis avaldavad kõige suuremat muljet või mida on kergem meenutada.
Vastavate näidete hulka kuulub see, kuidas inimesed ülehindavad dramaatiliste ja traumeerivate sündmustega, nagu terrorirünnakud ja maavärinad, seotud riski. Maavärinakindlustuse müük suureneb kohe pärast maavärinaid, kuigi risk on oluliselt vähenenud, ja inimesed on valmis enda terroriaktist tingitud surma vastu kindlustamiseks maksma kõrgemat kindlustuspreemiat, kui igasuguse surmajuhtumi (mis ilmselgelt hõlmab ka terrorismi) vastu kindlustamisel.
Kihlvedude seisukohalt ole tähelepanelik, et sa ei omistaks ülemäärast tähendust hiljutisematele või meeldejäävamatele tulemustele. Küsi endalt, kas sul on kergem meenutada 0-0 viiki või mängu, kus löödi palju väravaid.
Ilmselt on viimast kergem meelde tuletada, kuid see ei tähenda, et selline tulemus oleks tõenäolisem. Jalgpallis kalduvad panustajad üle hindama selliste sündmuste, nagu punaste kaartide ja nurgalöökide, esinemissagedust, kuna need on olulised ja kergesti meenutatavad. See mõjutab tajutavat tõenäosust ja kihlveokäitumist.
Sellega on seotud levinud nähtus, et panustajad eelistavad valida Üle koguarvu peale panustamisel või panustavad händikäpiga, kuna kättesaadavuse viga paneb nad valesti järeldama, et vastav sündmus on tõenäolisem, kui see tegelikkuses on.
Diversifikatsioon
See mehhanism kirjeldab, kuidas üheagseid valikuid tehes kalduvad inimesed olema oma valikutes mitmekesisemad, kui järjestikuseid valikuid tehes.
Näide: Kui paluda inimestel valida karbist korraga viis šokolaadi (erinevate šokolaadide arv on võrdne), on nende valik mitmekesisem kui juhul, kui nad peavad valima viis korda järest.
Kihlvedude seisukohalt on mänguritel kalduvus investeerida rohkem, kui võimalused näivad mitmekesisemad. Heaks näiteks on panustamine viigile ja külalismeeskonna võidule, lähtudes kujutlusest, et nii on panused mitmekesisemad, kui panustamisel lihtsalt sellele, et kodumeeskond ei võida. Sellisel viisil rohkem panustamiseks puudub aga loogiline põhjendus, kui just oodatav väärtus pole suurem.
Kohustuste eskaleerumine ehk Pöördumatud kulud
See mehhanism kirjeldab, kuidas inimesed tunnevad ennast sunnituna võetud kohustust õigustada, suurendades üha investeeringu üldsummat, kuigi suurenevad kulutused kaaluvad üles võimaliku saadava kasu.
Selle kohta öeldakse tavaliselt ”halva raha järele head viskama”. Näiteks võib tuua olukorra, kus sa vaatad kinos lõpuni filmi, mis sulle ei meeldi, lihtsalt seetõttu, et oled filmi vaatamisse juba oma aega ja raha investeerinud ning seepärast oled otsustanud seda investeeringut õigustada.
Kihlvedude seisukohalt võib sarnast olukorda näha, kui mängurid jäävad kindlaks panusele, mis toob endaga suure tõenäosusega kaasa suure väljamineku, selle asemel, et koheselt kaotada väiksem rahasumma. Sellistes situatsioonides kalduvad inimesed üles näitama irratsionaalset otsusekindlust oma algotsuse õigustamisel selle asemel, et ”oma kahjumit vähendada”.
Representatiivsus ehk Mänguri viga
Inimestel on kalduvus uskuda, et juhuslike sündmuste lühikesed järjestused esindavad pikemaid, ignoreerides fakti, et need sündmused on statistiliselt sõltumatud.
Näide: mänguri viga tuntakse ka Monte Carlo veana, kuna 1913. aastal peatus pall Monte Carlo kasiino ruletilaual 26 korda järjest mustal. Pärast 15-ndat musta kuhjasid panustajad oma panuseid punasele, eeldades, et võimalus kuuli veelkordseks mustale langemiseks on muutumas astronoomiliselt väikeseks, mis illustreeris nende irratsionaalset usku sellesse, et õnneratta üks keerutus mõjutab kuidagiviisi järgmist.
Mänguri viga on tihedalt seotud nn. Õnneliku käe veaga, mis kujutab endast usku hea ja halva õnne perioodidesse. Kui kellegagi juhtub midagi, mis näib ebatüüpilise sündmuste jadana, omistavad nad sellele mingi erilise tähenduse, s.t. mul on hea õnne periood või mu hea õnn on läbi.
See nähtus on saanud tuntuks Õnneliku käe veana pärast seda, kui 1980. aastatel läbiviidud uurimus näitas, et just korvi visanud korvpalluri võimalus ka järgmisel korral korvi tabada pole eelmise õnnestumise tõttu suurem.
See on eriti oluline panustamisel juhusel põhinevates mängudes, nagu rulett, loteriid või täringumängud.
Inimesed pole masinad, me püüame olla ratsionaalsed, kuid sageli takistavad meid instinktid. See võib hasartmängijatele kalliks maksma minna, seega ignoreeri oma kõhutunnet nii palju kui võimalik, kui just pole lõunasöögi aeg.
